Агиотопонимы и народная религия в Ливонии
https://doi.org/10.22394/2073-7203-2023-41-1-100-120
Аннотация
В статье обсуждаются агиотопонимы в Ливонии периода Средневековья и Раннего Нового времени (на территории современной Эстонии и Латвии). Некоторые приходы в Эстонии, за исключением ее южной части, и в Латвии в районах, где в средние века проживал прибалтийско-финская народность ливы, носят имена святых покровителей приходских церквей. Эти топонимы появляются в письменных текстах в постреформационный период в XVI–XVIII вв. и основаны на адаптированной народной форме имени святого. Этот феномен обсуждается как результат популярной адаптации культа святых коренным населением Ливонии в средние века. Формирование топонима соответствует «посессивным» топонимам, что является очень распространенной схемой в эстонском языке, но не очень продуктивным на латвийском. Соответственно, святой покровитель считался «хозяином» прихода.
Список литературы
1. Кюршунова И.А. Памятники письменности Карелии как источник исследования антропоойконимов //Вопросы ономастики. 2020. № 17(3). С. 156–185.
2. A Map of Saintly Placenames in Europe [https://bigthink.com/strange-maps/a-map-ofsaintly-place-names-in-europe/, accessed on 12.11.2021].
3. Arbusow, L., Bauer, A. (eds) (1955) Heinrichs Livländische Chronik. Heinrici chronicon Livoniae. Hannover: Hahnsche Buchhandlung.
4. Balode, L., Bušs, O. (2015) No Abavas līdz Zilupei. Vietvārdu cilmes īsā vārdnīca. From Abava to Zilupe. The Origin of Latvian Geographical Names. A Short Dictionary. Rīga: Latviešu valodas aģentūra.
5. Billy, P.-H. (2011) “Patrociny Settlement Names in Francé”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 7–28. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
6. Buchner, S. (2011) “Sankt Blasien — Sammarei — Helena. Place Names with Sankt in Bavaria and Baden-Wurttemberg”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 145–173. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
7. Bünz, E. (2018), “Das Sprachenproblem in der mittelalterlichen Pfarrseelsorge. Beobachtungen in den Lausitzen und anderen Landschaften der Germania Sacra”, in L. Czajkowski, et. al. (eds) Sprachwandel im Deutschen, pp. 469–480. Berlin, Boston: Walter de Gruyter.
8. Bušs, O. (2003) Personvārdi, vietvārdi un citi vārdi. Izpētes pakāpieni. Rīga: LU Latviešu valodas institūts.
9. Bylina, S. (2019) Religiousness in the Late Middle Ages. Christianity and Traditional Culture in Central and Eastern Europe in the Fourteenth and Fifteenth Centuries. Berlin: Peter Lang.
10. Casemir, K. (2011) “Patrociny Place Names in the North-Western Territories of Germany”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 117–144. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
11. Casemir, K. (2012) “Patrozinische Ortsnamen in Nordwestdeutschland”, Jahrbuch des Vereins für Niederdeutsche Sprachforschung 135: 7–32.
12. Caune, A. (1998) Rīgas lībieši un viņu īpašumzīmes. Rīga: Jumava.
13. Caune, A., Ose, I. (2010) Latvijas viduslaiku mūra baznīcas. 12. gs. beigas–16. gs. sākums. Enciklopēdija. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
14. Czopek-Kopciuch, B. (2011), “Geographical Names Deriving from Saints” Names (Patrocinia) in Poland”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 227–245. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
15. Dräger, K. (2016) “Petersen, Weihenstephan, San Pellegrino: Eine Einführung zum Thema Heiligenverehrung und Namengebung”, in K. Dräger, et al. (eds) Heiligenverehrung und Namengebung, pp. 1–16. Berlin, Boston: De Gruyter.
16. Egeler, M. (2019) “Ortsnamen als religionswissenschaftliche Quelle”, Zeitschrift für Religionswissenschaft 27: 146–173.
17. Feldmann, H., von zur Mühlen, H. (eds) (1990) Baltisches historisches Ortslexikon. Teil 2: Lettland (Südlivland und Kurland). Köln, Weimar, Wien: Böhlau.
18. Flachenecker, H. (1999) “Patrozinienforschung in Deutschland”, Concilium medii aevi 2: 145–163.
19. Flachenecker, H. (2003) “Researching Patrocinia in German-Speaking Lands”, in G. Jones (ed.) Saints of Europe. Studies towards a Survey of Cults and Culture, pp. 75–91. Donington: Paul Watkins.
20. Hasselblatt, C. (2018) “Sprachgeschichtliche Voraussetzungen”, in K. Brüggemann, et. al. (eds) Das Baltikum. Geschichte einer europäischen Region, Bd. 1: Von der Vor und Frühgeschichte bis zum Ende des Mittelalters, pp. 65–76. Stuttgart: Hiersemann.
21. Hengst, K. (2011) “Patrociny Settlement Names in Eastern Germany”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 105–116. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
22. Hengst, K. (2016) “Namen von Kirchenheiligen sowie Heiligen und Sankt in Siedlungsnamen im östlichen deutschen Sprachraum”, in K. Dräger, et. al. (eds) Heiligenverehrung und Namengebung pp. 121–149. Berlin, Boston: De Gruyter.
23. Ivoška, D. (2020) “Trends in Naming Individuals of Different Origin in Medieval Prussia”, Onoma 55: 133–147.
24. Järvinen, I.-R. (2016) “Transformations of Saint Catherine of Alexandria in Finnish Vernacular Poetry and Ritus”, in T.M. S. Lehtonen, L. Kaljundi (eds) ReForming Texts, Music, and Church Art in the Early Modern North, pp. 421–447. Amsterdam: Amsterdam University Press.
25. Johansen, P., von zur Mühlen, H. (1973) Deutsch und undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln, Wien: Böhlau.
26. Johanson, K., Jonuks, T. (2015) “Superstition in the House of God? Some Estonian Case Studies of Vernacular Practices”, Mirator 16(1): 118−140.
27. Jonuks, T. (2018) “Kristluse jõudmine Eesti alale”, R. Altnurme (ed.) Eesti kiriku ja religioonilugu, pp. 30–38. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
28. Jonuks, T. (2019) “Nationalism and Prehistoric Religion: Religion in the Creation of Estonian Identity”, in I. Peedu (ed.) Estonian Study of Religion. A Reader, pp. 241−260. Tartu: University of Tartu Press.
29. Jonuks, T. (2021) “Instead of Introduction: How Old is Sacredness?”, Folklore: Electronic Journal of Folklore 81: 7−14.
30. Kala, T. (2001) “The Incorporation of the Northern Baltic Lands into the Western Christian World”, in A.V. Murray (ed.) Crusade and Conversion on the Baltic Frontier, 1150–1500, pp. 3–20. Aldershot: Ashgate.
31. Kala, T. (2006) “Languages in a Medieval North European City. An Example from Medieval Tallinn”, in O. Merisalo (ed.) Frontiers in the Middle Ages, pp. 585−603. Louvain-la-Neuve: Fédération Internationale des Instituts d’Études Médiévales.
32. Kala, T. (2009) “Rural Society and Religious Innovation: Acceptance and Rejection of Catholicism among the Native Inhabitants of Medieval Livonia”, in A.V. Murray (ed.) The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier, pp. 169–190. Farnham: Ashgate.
33. Kala, T. (2012) “The Position of Estonian Language in Religious Life from the Middle Ages to the First Half of the Eighteenth Century: Pastor Heinrich Christopher Wrede’s (1691–1764) Texts”, in: K. Maier (ed.) Nation und Sprache in Nordosteuropa im 19. Jahrhundert, pp. 167−182. Wiesbaden: Harrassowitz.
34. Kala, T. (2017) “Eesti keel pärsinimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates”, Vana Tallinn 28: 57−82.
35. Kala, T. (2018) “Die Kirche”, in Karsten Brüggemann et al. (eds.) Das Baltikum. Geschichte einer europäischen Region, Bd. 1: Von der Vor und Frühgeschichte bis zum Ende des Mittelalters, pp. 224–258. Stuttgart: Hiersemann.
36. Kallasmaa, M. (2005) “Estonian Settlement Names”, in S. Maticsak (ed.) Onomastica Uralica 3: Settlement Names in the Uralian Languages, pp. 17−33. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
37. Kallasmaa, M. (2017) “Nimi ja võim. Isiku- ja kohanimede seostest”, Õiguskeel 2 [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/marja_kallasmaa._nimi_ja_voim._isiku-_ja_kohanimede_seostest.pdf, accessed on 06.11.2021].
38. Kallasmaa, M., et al. (2016) Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
39. Kaplinski, K. (1975) “Eestlased ja venelased XIV sajandi Tallinna maksunimistuis”, Keel ja Kirjandus 11: 682–692.
40. Kieffer-Olsen, J. (2018) Kirke og kirkestruktur i middelalderens Danmark. Odense: Nationalmuseet, Syddansk Universitetsforlag.
41. Kiurshunova, I.A. (2020) “Pamiatniki pis’mennosti Karelii kak istochnik issledovaniia antropooikonimov” [Karelian written monuments as a source for the study of anthropooikonyms], Voprosy onomastiki 17(3): 156–185.
42. Kohlheim, V. (1981) “Diffusionstheoretische Aspekte spätmittelalterlicher Anthroponymie. Die Verbreitung der Rufnamengebung nach Heiligennamen in Regensburg bis a. 1378”, in H.-B. Harder (ed.) Deutschslawische Namenforschung, pp. 137–153. Marburg/Lahn: Herder-Institut.
43. Korpela, J. (2003) “The Patronal Saints of the Medieval Finnish Churches and Altars”, in G. Jones (ed.) Saints of Europe. Studies towards a Survey of Cults and Culture, pp. 199–209. Donington: Paul Watkins.
44. Kuujo, E.O. (1953) Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen in AltLivland. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.
45. Laansalu, T. (2020) KeskHarjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
46. Laansalu, T., Alas, M., Kallasmaa, M. (2014) “Saksa juurtega asulanimed Eestis”, Keel ja Kirjandus 2: 125−133.
47. Laur, W. (2001) Deutsche Orts, Landes und Gewässernamen in den baltischen Ländern. Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.
48. Leimus, I. (2015) “Iura christianorum — eine Floskel von Heinrich oder Mittel zur Unterwerfung der Heiden? Zur Bedeutung eines Begriffs in der Kreuzzug-Rhetorik und in der Historiographie,” in U. Kronauer, A. Deutsch (eds) Der ‘Ungläubige’ in der Rechts und Kulturgeschichte des 18. Jahrhunderts, pp. 131−152. Heidelberg: Universitätsverlag Winter.
49. Mänd, A. (2009) “Saints’ Cults in Medieval Livonia”, in A.V. Murray (ed.) The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier, pp. 191–223. Farnham: Ashgate.
50. Mänd, A. (2018) “The Cult and Visual Representation of Scandinavian Saints in Medieval Livonia”, in C. S. Jensen, et al. (eds) Saints and Sainthood around the Baltic Sea: Identity, Literacy, and Communication in the Middle Ages, pp. 101−143. Kalamazoo: Western Michigan University, Medieval Institute Publications.
51. Mitterauer, M. (1993) Ahnen und Heilige. Namengebung in der europäischen Geschichte. München: Beck.
52. Paikkala, S. (ed.) (2007) Suomalaisen paikannimikirja. Helsinki: Karttakeskus, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
53. Pajusalu, K., et al. (2020) Eesti murded ja kohanimed, 3rd ed. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus.
54. Pall, V. (1977) PõhjaTartumaa kohanimed, kd. 2. Tallinn: Valgus.
55. Palli, H. (1959) “Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil”, Keel ja Kirjandus 10: 595–608.
56. Palli, H. (1961) “Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII–XVI sajandil”, in Jansen, E. (ed.) Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik, kd. 2, pp. 108–127. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
57. Petersohn, J. (1979) Der südliche Ostseeraum im kirchlichpolitischen Kräftespiel des Reichs, Polens und Dänemarks vom 10. bis 13. Jahrhundert. Mission, Kirchenorganisation, Kultpolitik. Köln, Wien: Böhlau.
58. Põltsam-Jürjo, I. (2019) “Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil”, Tuna. Ajalookul tuuri ajakiri 4: 10–25.
59. Põltsam-Jürjo, I. (2019) “Ein Beitrag zur Kenntnis des religiösen Lebens der autochthonen Bevölkerung Estlands im 13–16. Jahrhundert,” in R. Biskup, et. al. (eds) Die Kirche im mittelalterlichen Livland, pp. 197−216. Toruń: Wydawnictwo Naukowe Uniwersytetu Mikolaja Kopernika.
60. Põltsam-Jürjo, I. (2021) “The Cult of Saint Anthony in Medieval and Early Modern Estonia”, Acta Historica Tallinnensia 27: 39−68.
61. Rätsep, H. (2002) “Alamsaksa päritolu eesnimedest”, in Rätsep H. Sõnaloo raamat, pp. 137–142. Tartu: Ilmamaa.
62. Rätsep, H. (2011–2012) “Kolumbus Krisostomus. Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust”, Oma Keel 2011, 2: 17–16; 2012, 1: 5–18.
63. Remmel, M.-A. (2014) “Kirikuhooned Eesti ja Soome kohajuttudes”, in H. Valk (ed.) Muistis, koht ja pärimus: Pärimus ja paigad, pp. 171–260. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheologia instituut.
64. Ross, K. (2006) “Keskaegse eesti libakirjakeele põhjendusi ja piirjooni”, Emakeele Seltsi aastaraamat 51/2005: 107−129.
65. Ross, K. (2016) “Die Entstehung der estnischen Schriftsprache im Kontext der deutschen und estnischen Kulturgeschichte”, Jahrbuch des Vereins für niederdeutsche Sprachforschung 139: 57−68.
66. Ross, K., Põltsam-Jürjo, I. (2021) “Eesti keel XVII ja XVIII sajandil kiriku kirjalikus asjaajamises”, Keel ja Kirjandus 7: 632–643.
67. Ross, K., Vanags, P. (eds) (2008) Common Roots of the Latvian and Estonian Literary Languages. Frankfurt am Main: Peter Lang.
68. Rozynkowski, W. (2004) “Hagiotoponimia w państwie zakonu krzyżackiego w Prusach”, in U. Borkowska, et al. (eds) Peregrinatio ad veritatem. Studia ofiarowane profesor Aleksandrze Witkowskiej OSU z okazji 40lecija pracy naukowej, pp. 459–467. Lublin: Towarzystwo Naukowe Katolickiego Uniwersytetu Lubelskiego.
69. Rozynkowski, W. (2006) Omnes Sancti et Sanctae Dei. Studium nad kultem świętych w diecezjach pruskich państwa zakonu krzyżackiego. Malbork: Muzeum Zamkowe.
70. Schneider, Th. F. (2016) “Hagiotoponyme im Kanton Bern”, in K. Dräger, et al. (eds) Heiligenverehrung und Namengebung, pp. 177–196. Berlin, Boston: De Gruyter.
71. Selart, A. (2014) “Non-German Literacy in Medieval Livonia”, in M. Mostert, A. Adamska (eds) Uses of the Written Word in Medieval Towns. Medieval Urban Literacy II, pp. 37–63. Turnhout: Brepols, 2014.
72. Selart, A. (2016) “A New Faith and a New Name? Crusades, Conversion, and Baptismal Names in Medieval Baltics”, Journal of Baltic Studies 47: 179–196.
73. Selart, A. (2017) “Sie kommen, und sie gehen. Zentrale Orte, Randgebiete und die Livländer im Mittelalter”, in A. Selart, A., M. Thumser (eds) Livland — eine Region am Ende der Welt? Forschungen zum Verhältnis zwischen Zentrum und Peripherie im späten Mittelalter. Livonia — a Region at the End of the World? Studies on the Relations between Centre and Periphery in the Later Middle Ages, pp. 27–60. Köln, Weimar, Wien: Böhlau.
74. Selart, A. (2018) “Die Rolle des Deutschen Ordens bei der Entstehung der Pfarrorganisation in Livland”, Ordines Militares. Colloquia Torunensia Historica. Yearbook for the Study of the Military Orders 23: 43–74.
75. Selart, A. (2019) “Miks on Eesti kihelkonnad nõnda suured?”, in Altnurme, R. (ed.) Humanitaarteadused ja kunstid 100aastases rahvusülikoolis, pp. 58–66. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
76. Selart, A., Mänd, A. (2018) “Livonia — a Region without Local Saints?”, in N. H. Petersen et al. (eds.) Symbolic Identity and the Cultural Memory of Saints, pp. 91−122. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing.
77. Siliņa-Piņķe, R. (2014) Rigas spätmittelalterliche Personennamen. Hamburg: Baar.
78. Siliņa-Piņķe, R. (2016) “Von Hindrik zu Indulis: mittelniederdeutsche Spuren in heutigen lettischen Vornamen”, in Hough, C., Izdebska, D. (eds). Names and Their Environment. Proceedings of the 25th International Congress of Onomastic Sciences, Glasgow, 25–29 August 2014. Vol. 3: Anthroponomastics, pp. 233–246. Glasgow: University of Glasgow.
79. Štěpán, P. (2011) “Patrociny Settlement Names in the Czech Republic and Slovakia”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 207–225. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
80. Šterns, I. (1969) “Draudžu baznīcas un latviešu reliģiskā dzīve pirms reformācijas”, Archīvs (Melburna) 1: 13–40.
81. Šterns, I. (1996) “Latvieši un krievi viduslaiku Rīgā”, Latvijas Vēstures Institūta Žurnāls 2: 22–54.
82. Tarvel, E. (2013) “Idrisi ja Tallinn”, in E. Tarvel, M. Seppel (ed.) Ajalookimbatused, pp. 94–101. Tartu: Ilmamaa.
83. Tarvel, E. (2013) “Liivi asustusajaloo uurimise vajalikkusest”, in E. Tarvel, M. Seppel (ed.) Ajalookimbatused, pp. 28–35. Tartu: Ilmamaa.
84. Taverdet, G., Gendron, S. (2011) “Patrociny Settlement Names in France”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 29–54. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
85. Tóth, V. (2011) “Patrociny Settlement Names in the Carpathian Basin”, in V. Tóth (ed.) Onomastica uralica 8: Patrociny Settlement Names in Europe, pp. 175–206. Debrecen, Helsinki: Debreceni Egyetemi Kiadó.
86. Tóth, V. (2012) “Patrociny Settlement Names in Europe. The Findings of an International Research Programme”, Beiträge zur Namenforschung 47: 311–325.
87. Troska, G. (1995) Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
88. Vaba, L. (2016) “Usaldusväärne teejuht Läti kohanimemaastikul”, Keel ja Kirjandus 7: 567–570.
89. Vahtre, L. (2000) Eestlase aeg. Uurimus eesti rahvapäraste ajaarvamise ajaloost. Tallinn: Varrak.
90. Vauches, A. (2009) “Saints and Pilgrimages: New and Old”, in M. Rubin, W. Simons (eds) The Cambridge History of Christianity. Vol. 4: Christianity in Western Europe c. 1100–c. 1500, pp. 324–339. Cambridge: Cambrige University Press.
91. von zur Mühlen, H. (ed.) (1985) Baltisches historisches Ortslexikon. Teil 1: Estland (einschliesslich Nordlivland). Köln, Wien: Böhlau.
92. Winkler, G. (2007) Genetivische Ortsnamen in Ostmitteldeutschland und in angrenzenden Gebieten. Berlin: Akademie Verlag.
Рецензия
Для цитирования:
Селарт А. Агиотопонимы и народная религия в Ливонии. Государство, религия, церковь в России и за рубежом. 2023;41(1):100-120. https://doi.org/10.22394/2073-7203-2023-41-1-100-120
For citation:
Selart A. Hagiotoponyms and Folk Religion in Livonia. State, Religion and Church in Russia and Worldwide. 2023;41(1):100-120. (In Russ.) https://doi.org/10.22394/2073-7203-2023-41-1-100-120
Просмотров:
54
Послать статью по эл. почте 